23. augustil 1886 otsustab Triigi volikogu uuele koolimajale teha pilpakatuse ning need pilpad õlgede vastu Triigi mõisahärra la Trobe käest vahetada. Vahetuskaup järgmine - 80 000 pilpa eest annab Triigi vald mõisahärrale 1050 leisikat õlgi. Viimane summa jaotatakse 136 valla peremehe vahel nõnda, et iga päevakohapidaja peab andma talu ühe päeva kohta 7 leisikat 15 naela õlgi. 11. detsembril 1886 võetakse volikogus kokku koolimaja ehituskulud: vundamendi tegemiseks kulus 40 rbl, ehitusmeistri palk 485 rbl, ahju, vundamendi kaevamise, kooli laudade, pinkide ning kantsli eest 77 rbl 50 kop, ehitusmaterjali nagu ahjukivid, rauakaup, lukud, hinged, klaas, värvis ning raudsepatöö eest 247 rbl. Ehituskulud kokku 849 rbl 50 kop. Ehituseks võeti 600 rbl valla kassast, 40 rbl vundamendi eest tasus mõisahärra ning ülejäänud summa 209 rbl 50 kop jagati peremeeste vahel, nõnda et iga talupidaja pidi maksma 1 rbl 47 kop talu päevasuuruse eest. Uus koolimaja pühitseti 19. detsembril 1886, mil tähistati ühtlasi ka kooli 50. aastapäeva. Koolimaja ehitusmeister oli Moorits Mihkelson. Koolimaja vooderdati 1899. aastal, töö tegi 50 rbl eest Mihkel Kümmnik.