Ajalugu
Avispea küla nimi on olnud ajalooliselt
​
1219- Auispe
1510- Hovespe
1545- Hansaper
1547- Horseper
1637- Hawis-peh
1672- Haffest
1716- Hawisper
1744- Hawispäh
Rahvasuus on ta arvatavasti olnud ikka Avispea või kõnepärasemalt Aespa, eemalelavate inimeste suus ka lihtsalt „küla“.
​
Praegune küla haarab enda alla endise Avispea ja tänaseks peaaegu tühjenenud ümbruskonna külad: Avispea-Tagaküla, Võnnusvere, Võnnusvere-Väljaotsa, Lebavere, Uniküla.
​
Inimasustus algas siin ligikaudu 2000 aastat tagasi, ning kujunes küladeks 500 aastat hiljem. Muistne iseseisvusaeg lõppes teise aastatuhande hakul. Meie maale tulid võõrvallutajad Saksamaalt, Venemaalt, Poolast, Taanist jm. 1227.aastaks oli Eestimaa vallutatud.
​
Avispea nime mainitakse esmakordselt suure sõjakäigu ajal 1219.a. Sellele järgnes mõne aasta jooksul ristimine ja 1224.a Simuna kiriku ehitus. 1346.a ehitati Väike-Maarja kirik.
​
Järgnevad aastasajad kujunesid naaberriikide vaheliste tülide ja sõdade tõttu maarahvale väga rasketeks. Põhjasõda rootslaste ja venelaste vahel koos katku ja nälja-aastatega hävitas suure osa elanikonnast. Taastumiseks kulus hulk aastaid.
​
Vallutatud maa koos eesti rahvaga jaotati võõrvõimu esindajatele, kes rajasid endale mõisad. Mõisnikud olid peamiselt sakslased. Avispea piirkond kuulus Triigi ja Uniküla mõisa alla. 19.saj tõi kaasa maarahva pärisorjusest vabanemise.
​
Kirik, aga ka üldine majanduse ning kultuuri areng nõudis rahvalt kirjaoskust. 1840.a asutati Avispeale kolmeaastane kool. Hariduskeskused koondusid Simunasse ja Väike-Maarjasse.
​
19.saj lõpul algas Triigi mõisas talude päriseksostmine. Selleks ajaks oli Triigi mõisnik Gruenewaldt omandanud ka Maydellile kuulunud Uniküla mõisa.
​
Sajandeid oli asustus paiknenud tiikide ümber, põldudest eraldi. Kruntide müügiks mõõdeti maad üle, anti juurde karja- ja heinamaad ning talud said sobivama kuju. Põhiline müük toimus eelmise sajandi algusaastail. Võlga tuli tasuda ligi 20 aastat. Edukamad talunikud asutasid 1896.a Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi. Sinna kuulus liikmeid ka Avispealt. Arendati karjapidamist ja maaviljelust. Avispeal tegutses juba meierei.
​
19.saj lõpul tegutses Avispea koolis silmapaistvalt kirjanik Jakob Liiv. 1901.aastal astus tema asemele õpetaja ja ühiskonnategelane August Lepik.
​
1914.aasta algas Esimene maailmasõda. Sel ajal elas siin kõige rohkem rahvast- ligi 500 inimest. Hiljem elanike arv vähenes. Järgnevatel aastatel vaheldus korduvalt võim. Eesti iseseisvumisega algas majanduslik ja kultuuriline areng. Veel Vabadussõja ajal 1919.a muudetakse Avispea kool 4-klassiliseks. 1930.a aga juba 6-klassiliseks. 1021.aastal jagati Uniküla mõis Vabadussõjast osavõtnuile ja mõisatöölistele. Algas ennenägematu ehitustegevus, mis haaras ka endisi- nüüd juba välja ostetud võlgadeta talusid. Kokku on Avispea piirkonnas umbes 100 talukohta.
​
Eesti aja lõpuks oli Avispea märkimisväärne kultuuri- ja majanduskeskus. Tegutses hea õppeedukusega kool, rida VMPS-sile alluvaid ühinguid, Avispea seltsimaja, postipunkt, Avispea kirik, Kaitseliit, Avispeal töötas 2 poodi, tuuleveski, ühismeierei, 5 tuuleturbiini, 5 viljapeksumasinat, 3 traktorit, sepad, sadulsepad ja rätsep. Kontrollassistent juhtis karjapidamist.
​
Unikülast on võrsunud helilooja ja koorijuht Tuudur Vettik (1901-1982).
​
Teine maailmasõda katkestas arengu vähemalt 20-ks aastaks. Sõjaeelne tase ei taastunud enam kunagi. 1.aug 1941.a jõudis Saksa sõjavägi Avispeale. 21.sept 1944.a olid aga Vene sõjaväed tagasi. Kõik jätkus sealt, kuhu 1941.a pooleli jäädi. Loodi külanõukogud. Taludele pandi peale rasked normikohustused veel 1944.a lõpul. Üle 30 ha suurustel taludel lõigati maad uusmaasaajaile. Vastavalt talude suurusele kehtestati normid. Tööjõulistele inimestele anti kätte talvised puulõikuse ja puuveo kohustused. Võõra tööjõu kasutamise eest kuulutati kulakuks. Aastatega suurenesid maksud. Suur osa inimesipages maalt linna. Palju mehi hakkas end metsas varjama. Kaitseliidus ja Saksa Omakaitses oleku eest ootas neid Siber oma vangilaagritega. Üksteise järel kukkusid nad miilitsatele ja julgeoleku vägedele kinni ja mõisteti 10-25 aastaks sunnitööle. Siit piirkonnast viidi vangi või lasti maha üle 12 mehe.
​
1948.a asutati Uniküla asunduses esimene kolhoos „Koit“. 1949.a alguses ka põhja pool maanteed kolhoos „Helge Tee“. Sellele järgnes inimeste küüditamine eluks ajaks Siberisse. Avispealt viidi ära 4perekonda. Paljud jõudsid siiski pääseda. Pärast Stalini surma 1953.a hakati lootma kojusaamist. 1956-1957.a jõudsid nii arreteeritud kui küüditatud koju tagasi. Mitu meest jäi Siberi mulda.
​
Kolhooside elu ei läinud kiidetult ülesmäge. Põhjuseks olid suured normid riigile, vähe inimesi, halb põlluharimine jm. 1951.a kolhoosid ühinesid, 1956.a aga läks kolhoos Triigi sovhoosi alla. Sovhoos oli heal järjel ja kümmekond aastat hiljem oli ka Avispeal parem elu. Arenes karjapidamine ja põllumajandus. Teisalt aga tekkis tagasilöök. 1972.a suleti Avispea kool. Selleks ajaks soikus kultuurileu ja lammutati seltsimaja. Suleti meierei. Noored läksid mujale tööle. Triiki toodi võõrtöölisi.
​
1991.a tuli Eestile taas iseseisvus. Triigi majand saadeti laiali. Tekkisid talud ja 2 ühistut, neist üks Avispeale. Viimane lõpetas oma tegevuse 1999.a. Kuigi külasse on jäänud vähe inimesi, pole põllud siiski söötis ja maaviljelus on heal järjel.
Avispea kronoloogia
​
Umbes 500 aasta paiku oletatav asustuse teke
1219- Henriku Liivimaa Kroonika järgi Avispea esmane mainimine
1220- Saksa preestrid Pudiveres ristimas
1223- Vene sõjavägi rüüstab maad
1224- ehitatakse taanlaste poolt Simuna kirik
1695-1697- nälja-aastad
1700-1721- Põhjasõda Rootsi ja Vene vahel
1703-1704- Vene röövsalgad põletavad külasid
1705-1708- suur viljaikaldus
1709- Vene väed lõpetavad rüüstamise ja peavad Eestit oma maaks
1740- taastub rahvaarv
1816- perekonnanimede andmine
1840- Avispeal töötab külakool
1856- seadusega kehtestatakse teorendi asemele raharent
1866- luuakse vallad, omavalitsusseadus
1880- tuleb kooli õpetajaks Jakob Liiv
1886- valmib vana koolimaja
1885-1915- raske venestamisperiood
1892- ühendati Triigi vald Vao vallaga
1886- algab Triigi mõisas talude krunti ajamine ja müümine
1901- tuleb kooliõpetaja August Lepik
1902- lõpeb talude päriseks müük
1905- Vene-Jaapani sõda
1910- luuakse Väike-Maarja Põllumeeste Selts
1914- puhkeb Esimene Maailmasõda
1918- 1.-14.veebruar üleminek uuele kalendrile
1919- Saksa okupatsioon
1918-1920- Eesti Vabadussõda
1919- Avispea kool muutub 4-klassiliseks
1928- marga asemel tuleb käibele kroon (100:1)
1929- Avispea kool muutub 6-klassiliseks
1934- lapsevanemad nõuavad ajakohast koolimaja
1935-1940- perekonnanimede eestistamine
1935- alustab tööd Avispea Ühismeierei
1935- valmib kirik Unikülas
1936- valmib pritsimaja
1939- Eestisse tulevad Vene sõjaväebaasid
1940- algab Vene okupatsioon
1941- 14.juunil küüditamine Siberisse
1941- 12.juunil algab Saksa-Vene sõda
1941- 1.aug algab Saksa okupatsioon
1944- Saksa sõjaväelased Avispeal korteris
1944- 21.sept lahkuvad Saksa sõjaväed, algab taas Vene okupatsioon
1944- algavad meeste arreteerimised
1945- töötab Avispea külanõukogu
1947- Avispea kool muutub 7-klassiliseks
1948- Unikülas tekib kolhoos „Koit“ 29.okt
1949- Avispeal tekib kolhoos „Helge Tee“ 17.veebr
1949- 25.märts suurküüditamine Siberisse
1951- ühinevad kolkoosid „Koit“ ja „Helge Tee“, nimeks „Koit“
1952- Vene hävituslennuk kukub maha Võnnusveresse
1955- põles maha „uus koolimaja“
1956- küüditatud ja arreteeritud tulevad Siberist tagasi
1956- kolhoos „Koit“ läheb Triigi sovhoosi alla
1960- Avispea kool muutub 8-klassiliseks
1961- venelased ehitavad sõjaväebaasid Kadila ja Rohu metsa
1967- Avispea kool muutub 4-klassiliseks
1970- kevadel suletakse Avispea kool
1991- Eesti saab taas iseseisvuse
1993- saadetakse laiali Triigi sovhoos
Tekst Asael Truupõld